Saturday, July 31, 2010

Urbide kokkutulek

Käisime täna Urbide kokkutulekul ja selgus tõsiasi, et issi liinipidi on meie burger kõige pisem Urb, kuid loomulikult kõige nunnum anyways. Tõusime juba hommikul kell 8, kuna söögid vajasid ju valmistamist, tegin kaasa pirni sinihallitusjuustu kooki, lavaši sinihallitusjuustu ja küüslauguga ning hakklihapalle. Viimased maitsesid loomulikult meie mustikule, nämmu. Start Tallinnast algas meil kusagil 12 20, saabudes peopaika oli Johannu nii väsinud, et otsustasime talle kiirelt püree soojaks teha ning seejärel tudile panna. Menüüs oli Soomest toodud spagetid porgandi, suvekõrvitsa, tomati ja mozzarella juustuga ning peale paar lonksu vett ja piisake pirnimahla- seda püreed laseme soome vanaemal veel meile juurdetuua. Ma kohe mitte ei mõista, miks Eestis nii igav püreede valik on, no ma ei söö ise ju ka koguaeg kartulit, lillkapsast, porgandit jne. Meiegi üllatuseks magas Johanna kusagil 2,5 h, mis on viimase kuumalaine rekord, emmel on siiani raskused harjumisega, et neiu ei maga meil enam 4 h jutti. Pipi väike mustik jäi koduvalvesse, õnneks vanaema halastas lapse peale ja viis ta väiksele jalutuskäigule, vanaema elab meil samas majas seega pole just kauge oma kallikesi külastada. Mustikule väga vanaema meeldib ta teab täpselt, kes on vanaema ja oskab oodata oma maiuspalu ahnepäits nagu ta meil on.
Õnneks soosis kokkutulekut ka ilus ilm, kuigi hommikul tundus külmavõitu, kuid pigem on harjumatu 25 kraadi 35 kõrval. Kokkuvõttes pidas Johanna end super hästi üleval, kojujõudes olime muidugi pikast päevast väsinud aga see ju ka mõistetav nii palju uusi tädisi ja onusid. 


   

 

Friday, July 30, 2010

Suured ja pisikesed Urbid

Minu blogitamine sai alguse teiste samasuguste lugemisest, mul kohe on vajadus igapäev vaadata, mida uut on kirjutatud blogides Jutud maalt ja merelt  ja meie sõbra Jussikese omas. Mõeldud tehtud ning Johannu ja Pipi pidid endale oma blogi saama. Edasi siis meie kangelastest Johanna saab 3.augustil 8 kuuseks ja Pipi sai 23.mai kolme aastaseks. Tegemist siis minu kahe beebiga üks roosa ja teine must pisut suuremate kõrvadega.
Johanna oskab meil roomata, vurritada ja natuke ka katsetame juba istumist. Pipi kui nüüd täitsa aus olla istub emmele ja issile pähe. Hmm eriti muidugi mulle.Viimasel ajal arvab ta, et ka tema tahaks püreed süüa ja just seda mida Johannu sööb. Johannu on suur juurika sõber, igasugused hapud marjad on välistatud. Tehakse hapu nägu pähe ja suu läheb kohe kriipsuks. Keefir ajab ka oksele, seega igav kodus ei ole. Söögitooli pole me siiani kolinud, kuid ootame seda juba varsti, kaua see istumine ikka aega võtab.