Pipi ja Johanna vanaema lapsed

Johanna ja Pipi olid täna pool päeva vanaemaga, kuna käisin üle pika, pika aja taas koolis ja mitte õppimas vaid hoopis õpetamas. Disainikeskus korraldab sellist huvitavad tööötuba nagu IDE töötuba keskkoolidele, kus IDE tähendab kolme eriala koostööd - insener, disainer ja ettevõtja, kus Martin on insener, mina disainer ja Maarja majandusinimene. Johanna on aga juba nii tubli väike tootedisainer, et käis emmega koos Rõuges Noorte Leiutajate Laagris.

14.07.2006

Ja sõnu polegi vaja .........

Rõõmurull :)

Ma olin juba lootust kaotamas, et meie lapseke üldse kusagile pildile võiks naerusuisena jääda, koguaeg väga tõsine, tõsine, tõsine. Foorumitest, sõbrannadelt ja raamtutest võis pidevalt leida õnnelike emmesid kelle juba 3 kuused naeratavad ja vaat, et kilkavadki aga meie laps ei tuhkagi. Kõik see on justkui üleöö muutunud, ilmselt mõjus hästi issiga veedetud nädal, kus poolte päevade kaupa lendles meie titt õhus ja muidugi meie uued suured lemmikud kamapallid.

Tige koer ja jalutuskäik Nõmme turule

Käisime pühapäeval Nõmme turul juurikaid ja Johannale kala ostmas. Mõtlesin, et prooviks siis lõpuks kala ära ja saigi ostetud 2 pisikest ahvenat ja üks lest. Ahvenatest sai supp ja lestast ahjuroog kartuli, sibula ja tilliga. Täitsa nämmu toit tuli, supp oli eriti hea.

Kuna otsustasime turule jalutada võtsime Pipikese ka kaasa. Pipi oli loomulikult vaimustuses jooksis nagu pöörane ja tuuseldas hullunult ringi. Teepeal kohtasime jalutamas ühte ema lapsega ja nagu ikka kui lapsed koera näevad kardavad ja poevad emme varju. Mõtlesingi siis, kust selline reaktsioon küll tuleb, töökaaslase laps kardab kõike, mis liigub. Selge see, et vanemad on need kes suunavad ja õpetavd oma maimukesi, kuid kas on õige öelda, et kutsu on tige jne. Johannale ma loomulikult õpetan, et kutsusid katsuda ei tohi ilma omaniku loata, mis on ju ka loogiline ja mind ennast ikka häirib küll, kui kõik meie Piput katsuvad ja paitavad, kuid ma kindlasti ei ütle, et kutsu on tige arusaamata sealjuures, et laps kardabki nüüd kõiki koeri, keda tänaval kohtab. Samas hea öelda, mida ma kõik ei tee Johanna kasvatamise puhul, kuid kas reaalsus ka selline tuleb ei teagi - LOODAME

Argipäev

Tripp Siguldasse 23-25 september

Viimaks suutsin fotoka patareid laadida ja ennast taaskord käsile võtta ning meenutada mida head ja paremat sai Lätimaal nähtud tehtud. Kõik sai alguse issi tööreisist Balti regulaatorite ümarlauale, kuhu ka mind, Johannut ja Pipit otsustati kaasata. Sõit algas neljapäeva hommikul ja esimene mõte mida mõtlesin kell 5 hommikul oli EI VIHMALE, kuna Pipi ju ei suuda siis vaikselt autos püsida. Kohale jõudsime miskit 1 paiku ja issi läks kohe töö asjadega tegelema ning meie Jansuga jalutama, Pipi jäi majakesse valvesse. Ja nagu meile kombeks nägime kohe meid huvitvaid poode - sekkareid, lastepoode ja isegi üht nö. fashion outleti, mis tegelt oli täiega lootusetu juhtum. Kolme päeva noosiks kujunesid emmele Calvin Kleini mantel, Johannale 3 Clarksi jalatsid ning lisaks veel üks äge kontstruktor ja puidust raamat, kokkuvõtteks sinna tuleb jalatseid veel ostma minna. Samuti sai käidud ekskursioonitamas, issi tööasjus õhtustamas ja pikal, pikal jalutuskäigul ning lisaks Pipilestoga ka Turaida muuseumis ja Koiva jõge uudistamas, kahjuks jäi köisraudteega sõitmata ja nüüd peame kindlasti sinna veel tagasi minema.

Checklist

Mida oskame:

• oskame vilepilli puhuda
• palle pallimängu sisse panna, ühesõnaga igasuguseid asju kuhugi sisse panna
• kalverit klimberdada
• paberhunti mängida
• plaksu, plaksu teha
• vahest kätt anda, kui tere tehakse
• kui tuju on siis sauki, sauki ka teha(lehvitada)
• püsti seista toe najal ja ka mõned külgsammud on tehtud
• lutt leitakse ka unes voodist ülesse ja topitakse käbedalt suhu ja kui mänguhoos lutt kaduma kipub,siis otsitakse mänguasjadest asendus
• kasti otsa ronida
• tassist juua
• poti pissida ja kakada. Eriti pissida, kohe kui potile panna kohe ka piss potis
• sülle küsimine õpiti ka selgeks

10 kuune ja 4-6 hambaline põnn

Pühapäeval sai Johanna 10 kuuseks. Täitsa hämmastav, kuidas ikka aeg lippab ei jõua sellele varsti enam järgi. Emme tegi oma invaliidist jalgadega järjekordse Pavlova tordi ja vanaema käis kingijahil. Kuna arst käskis mul suurema osa ajast voodis lebotada, siis tunnen, et saan vist lamatised. Kõige, kõige rohkem tunnen aga puudust Johannaga tegelemisest, raske kuulata Johanna mängukilkeid, kui ise lamame Pipiga voodis ja vaatama telekat. Tagasi kangelase juurde. Johannale tegime sünnipäevaks riisipudingit pisukese vahukoorega  endale siis torti. Vanaisalt saime kingiks Fisher Price lauluraamatu ja vanaema tõi raamtu koos puzzle kuubikutega.

Esmaspäeval otsutsime, et issi jääb meil Johannaga hoolduslehele, kuna emme ei ole võimeline lapsega tegelema. Teisipäeval käis issi esimest korda Johannaga iseseisvalt arstil, loomulikult emme kaheleheküljeline küsimustik kaasas. Kaaluks tuli 7,78kg ja pikkuseks 73 cm, arst leidis, et ju see kribulus on geneetiline, kuna issi ka pikk ning sale ja nagu tavaliselt sai meie issi ka kiita, kuidas ikka laps temaga lepib jne. Andsime ka näpuotsast verd ja tegime gripivaktsiini esimese süsti. Kui aus olla pole ma lugenud ja otsinud väga, väga palju infot vaktsineerimisest ja seda teadlikult, kuna ükskõik mille kohta infot otsida tuleb vastakaid arvamusi, see teema on pidev sõda pooldajate ja vastaste vahel. Saime hommikul ka vereanalüüsi vastuse ja juhuuu hemoglobiin oli 116 eelmise 83 asemel. Tubli tirts.