Pühapäeval sai Johanna 10 kuuseks. Täitsa hämmastav, kuidas ikka aeg lippab ei jõua sellele varsti enam järgi. Emme tegi oma invaliidist jalgadega järjekordse Pavlova tordi ja vanaema käis kingijahil. Kuna arst käskis mul suurema osa ajast voodis lebotada, siis tunnen, et saan vist lamatised. Kõige, kõige rohkem tunnen aga puudust Johannaga tegelemisest, raske kuulata Johanna mängukilkeid, kui ise lamame Pipiga voodis ja vaatama telekat. Tagasi kangelase juurde. Johannale tegime sünnipäevaks riisipudingit pisukese vahukoorega endale siis torti. Vanaisalt saime kingiks Fisher Price lauluraamatu ja vanaema tõi raamtu koos puzzle kuubikutega.
Esmaspäeval otsutsime, et issi jääb meil Johannaga hoolduslehele, kuna emme ei ole võimeline lapsega tegelema. Teisipäeval käis issi esimest korda Johannaga iseseisvalt arstil, loomulikult emme kaheleheküljeline küsimustik kaasas. Kaaluks tuli 7,78kg ja pikkuseks 73 cm, arst leidis, et ju see kribulus on geneetiline, kuna issi ka pikk ning sale ja nagu tavaliselt sai meie issi ka kiita, kuidas ikka laps temaga lepib jne. Andsime ka näpuotsast verd ja tegime gripivaktsiini esimese süsti. Kui aus olla pole ma lugenud ja otsinud väga, väga palju infot vaktsineerimisest ja seda teadlikult, kuna ükskõik mille kohta infot otsida tuleb vastakaid arvamusi, see teema on pidev sõda pooldajate ja vastaste vahel. Saime hommikul ka vereanalüüsi vastuse ja juhuuu hemoglobiin oli 116 eelmise 83 asemel. Tubli tirts.
No comments:
Post a Comment