Hommikul hulga postitusi kirjutades mõtlesin küll, et täna ma enam ei kirjuta aga no see magamapanemine kohe ajendas. Johanna sündides jäi ta ilusti ise oma voodis magama, siis tuli meil kussutamise periood. Titt magas ainult siis kui mina või issi teda padjal tunde kussutasime - väga, väga väsitav meile. Väljas magamisega pole meil kunagi probleeme olnud tavaline taks oli nii 4-5 tundi jutti. Kuumalainega aga otsustasime, et linnas olles on parem toas magada. Harjutasin Johanna meie voodisse magama, mis aga tähendab koos minuga magamist, üksi ju ei jäta teda meie suurde ja mitte just madalasse voodisse. Millalgi aga otsustasin, et nüüd aitab alustame oma voodis uinumise treeningutega. Minu jaoks on see sõltuvalt kas siis hommikune uinak või lõunane uinak 15-45 minutilist püsti, pikali, nutame, karjume, viskleme, mässime maratoni. Järgi ma igatahes anda ei kavatse lootuses, et kunagi jääme ehk magama kohe voodisse tõstes. Pipi selge see ei aita ju magamisele kuidagi kaasa, tal vaja ju just siis, kui Johanna vaikselt uinub haukuda, ilastada, lakkuda nii, et maja väriseb, peeretada, meie voodis auku kaevata, norsata kõige kõvemini maailmas, kratsida ennast, riideid varastada jne.
No comments:
Post a Comment